Koht, mida tunneme praegu Maarjamäe nime all, oli sajandeid üks paljudest suvituskohtadest Tallinnas. Toona kutsuti paika Strietbergiks (või Streitberg, eesti k Riiumägi) ja sinna asutas ilmselt esimese väikese suvemõisa raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Christian von Geldern 17. sajandi lõpuaastatel.
1811. aastal ostis Strietbergil krundi kaupmees Johan Gottlieb Clementz. Tema juhtimisel ehitati krundile suhkruvabrik. Sellest sai paik rahvasuus nimeks Suhkrumägi.
On teada, et 1820. aastal asus krundil lisaks vabrikuhoonele veel üksteist mitmesuguse otstarbega kiviehitist, puust elumaja, mitu kuuri, sepikoda, lubjapõletusahi, võlvitud jääkelder ning kanalitega bassein, millest juhiti vabrikusse vett.
1861. aastal ostis suhkruvabriku raehärra ja kaubahoovi asutanud Christian Abraham Rotermann. Tema ehitas krundile Tallinna esimese auruveski ja lasi hooned ümber kohandada tärklise- ja piiritusevabrikuks.
Tallinnast oli saanud 1820. aastateks tervist kosutav tuntud supellinn. Vene tsaaririigi suurlinnas Peterburis resideeruv krahv Anatoli Orlov-Davõdov (1837–1905) ostis 29. jaanuaril 1873 Rotermanni pärijatelt krundi Strietbergil koos seal asuvate hoonetega. Anatoli Orlov-Davõdov nimetas koha arvatavasti oma abikaasa Maria auks Marienbergiks. Nime eestipärane variant — Maarjamäe — läks käibele 1930. aastate lõpul. Seoses 1917. aasta revolutsioonisündmustega emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Venemaalt ning suvemõis renditi välja.
Seltskondlikeks koosviibimisteks mõeldud ruumidest oli uhkeim esimesel korrusel asunud tumedate puitpaneelidega kaetud seinte ja kassettlaega nn suvesaal.
5. jaanuaril 1933 avati Maarjamäe lossis pidulikult linna elegantseim restoran-hotell Riviera-Palais.
Riviera-Palais suleti 1937. aastal, kuna suvemõis osteti riigile, et avada endises suvemõisas Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool.
Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool alustas õppetööd 1. novembril 1937. Lennukooli ülesandeks oli sõjaväelendurite, lendurvaatlejate ja aviomotoristide väljaõpetamine.
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss avas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval uksed elamusliku ajalookeskusena. Ajalooline loss renoveeriti, pargis on leidnud koha Eesti Filmimuuseum, mõnusad puhkealad ja põnevad välinäitused. Läbi 100 aasta kulgev suurnäitus “MINU VABA RIIK” võimaldab arutleda nii mineviku kui ka tuleviku üle. Lapsed saavad oma riigi üles ehitada mängulises Laste Vabariigis.
Tänava käsiraamatu ajalooliste isiksuste sisaldab:
– Seltsimees Lenin. See kolme meetrine monument pärineb Tartu linnast. Ta oli Eesti Põllumajanduse Akadeemia ees. See on Eesti Skulptorite poolt tehtud esimene monument pealikuks. loodi aastal 1952. See oli filmitud 1990.
– Seltsimees Stalin. Kuni 1953, Stalini monument oli Balti raudteejaama lähedal. Pärast Ilmutuse kultus isiksus oli lammutatud. Hiljem sama püstitati monument detsembris relvastatud ülestõusu 1924, mis oli ka lammutati.
Vaatamisväärsused: Maaryamäe loss, kino muuseum, Nõukogude monumentide näitus
Grupp: 15-25 inimest
Ekskursiooni Kestus: 1,5 – 2 tundi
Hind: 5 EUR / inimene
* On võimalik sobitada erinevaid muudatusi *