Head muinasjuttud ja hirmsad Tallinna legendid.
Meie Vanalinn on ajaga kogunud väga palju erinevaid legende, muinasjutte ja salapäraseid jutte. Kus kõik neid jutud peidus on? Kas Vana Toomase peas või kloostri raamatukogus? Just seda me saame teada meie jalutuskäigu ajal.
Selle ekskursiooni peamine eesmärk on pühendatud Tallinna legendidele ja muinasjuеtudele. Marsruudi ajal külastatakse anomaalseid tsoone, salapäraseid kohti mis siiamaani on müstikaga varjatud. Selle jalutuskäigu oleks parem teha õhtusel ajal, nii on legendide mõju palju suurem.
Ekskursiooni ajal saate teada ka kõike mis puudutab … Loe edasi
«Lennusadam». Lähme muuseumisse.
2012 a. maikuus sai avatud väga huvitav muuseum – Lennusadam. Muuseumi ekspositsioon kannab pealkirja „Seikluste ookean“.
Ekskursiooni käigus saame tuttavaks hüdroplaanide unikaalsete angaaridega, mis said valmis 1916-1917 a. Saame uurida, kuidas näeb välja allveelaev või hüdroplaan. Kuulame palju erinevaid lugusid, mis on merega seotud ja loomulikult läheme vee alla kollase allveelaevaga.
Muuseumi kõige huvitavamaks eksponaadiks on allveelaev “Lembit”.
Eesti Vabariigi valitsuse poolt tehtud tellimusel sai Inglismaal valmis kaks allveelaeva. 12. märtsil 1912 oli allveelaeva “Kalev” pidulik üleandmine. 14 mail 1937, heisati “Lembit” allveelaeval Eesti lipp.
Lisaks saab muuseumis näha jäämurdjat „Suur Tõll“. See on praeguseks ajaks kõige suurem aurik-jäämurdja, mis seni maailmas säilinud …. Loe edasi
Millest räägib Vana Toomas. Jalutuskäik Vana Tallinnas
Juba vanast ajast Raekoja katusel valvab meie linna Tallinna talisman – rauast tehtud suurte vuntsidega kuju – Vana Toomas. Ta teab kõike, mis toimus varem ja ka seda, mis on linnas toimumas praegu. Just tema ongi meile avaldanud oma jutud aga meie räägime neid teile edasi.
Jalutuskäigu ajal saame näha vanaaegseid maju ja kirikuid. Saame teada kuidas inimesed keskajal elasid, ajastul, mil polnud internetti ega mobiiltelefone. Meistriks saamine oli väga raske ja tähtis protsess. Kas te olete märganud, et Alumise ja Ülemise Vanalinna vahel on tornid ja seinad? Kõikidele nendele küsimustele me leiame vastust lihtsalt jalutades mööda vanalinna tänavaid.
XV sajandi keskpaigal Alumise ja Ülemise linnade vahel oli tehtud sein, mida rahva sees nimetati „vaenu seinaks“. Ööseks pandi Pika ja Lühikese jala tänavate väravad … Loe edasi
Telesaade Tallinna Teletornist.
Milline ehitis on Tallinnas kõige kõrgem? See on Tallinna Teletorn! Me jõuame kõrgustele, kus linnud lendavad ja sellelt kõrguselt vaatleme linna. Saame seal olevate robotitega tuttavaks. Väikses telestuudios on võimalik ennast proovile panna ja olla diktor, teletorni hoovis on huvitav mänguplats.
Tallinna Teletorn asub Pirital. Millal ja milleks oli see sinna ehitatud? Kus kohas asus esimene Teletorn ja kuidas see välja nägi? Kuidas on Teletorn seotud Olümpia mängudega ja mis on selle lähim naaber?
Külaskäik Tallinna Teletornis võtab aega umbes 1 tund. Selle ajaga me tutvume torni ehitusajalooga, vaatame Eesti tuntud kunstniku Dolores Hofman imeilusat tööd. Samuti vaatame 3D filmi ja kiirliftiga saame 170 meetri kõrgusele. Seal, kaasaegses näituse paviljonis robotid näitavad … Loe edasi
Jalutuskäik mööda kindluse müüri.
Kuidas vanasti oli Tallinna linn kaitstud, palju torne on Vanalinnas ja kes oli seal valves? Sellest kõigest saame jalutuskäigu ajal teada.
Meie marsruut algab Raekoja Platsilt ja viib meid Pühavaimu kirikust mööda kuni Suure Gilgi hooneni välja. Saame tuttavaks Pika tänava vaatamisväärsustega , jalutame Pühade tänavast mööda. Vanalinna kõige laiem tänav on Lai tänav, me saame teada mis on Kaupmeeste maja ja vaatame linna kõige kõrgemat Oleviste kirikut.
XV-XVI sajanditel oli Oleviste kirik eeldetavasti maailma kõige kõrgeim ehitis. Selle kõrgus oli 159 meetrit. Ja just selle kõrguse pärast on kirikuga juhtunud palju ebameeldivaid asju. Äike lõi kirikusse kaheksa korda, kolmel korral peale seda oli tulekahju. Tänapäevaks on kiriku kõrgus 124 meetrit ja see on üks Tallinna linna sümbolitest.
Edasi viib jalutuskäik meid majadeni mille nimeks on pandud „Kolm õde“ ja „Paks Margareeta“ tornini. Saame vaadata Mere Väravat, mis on kõige suurem säilinutest.
Seejärel jalutame mööda kindluse müüri, külastame Tornide Väljakut ja lõpetame ekskurs … Loe edasi
Rocca-al-Mare. Kuidas vanasti maal elati.
Rocca-al-Mare on Eesti Vabaõhumuuseum. Itaalia keelest seda saab tõlkida – kalju mere peal. Just nii otsustas oma mõisale nimeks panna Girard de Soucanton – suur Itaalia fänn, kes XIX sajandil elas Eestis. Muuseum asutati 1957 aastal. Muuseum asub 80 hektaril. Praegu saab sellel territooriumil näha kuidas vanasti elas eesti rahvas.
Kuidas maal elati? Kuidas tehti tööd ja kuidas puhati? Kuidas lapsed maal koolis käisid? Nendele küsimustele leiduvad vastused vabaõhumuuseumis. Seal saame näha talusid, tuuleveskeid, puidust kirikut ja Kuie kooli.
Muuseumi territoorium on jagatud 4 osaks. Iga osa keskpunktis on talude kogum. Tänapäevaks on muuseumis 72 ehitist, millest on kokku grupeeritud 12 mõisa. Kokku on muuseumis ligikaudu 46 000 … Loe edasi
Õpime ajalugu Eesti Ajaloomuuseumis
Koht, mida tunneme praegu Maarjamäe nime all, oli sajandeid üks paljudest suvituskohtadest Tallinnas. Toona kutsuti paika Strietbergiks (või Streitberg, eesti k Riiumägi) ja sinna asutas ilmselt esimese väikese suvemõisa raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Christian von Geldern 17. sajandi lõpuaastatel.
1811. aastal ostis Strietbergil krundi kaupmees Johan Gottlieb Clementz. Tema juhtimisel ehitati krundile suhkruvabrik. Sellest sai paik rahvasuus nimeks Suhkrumägi.
On teada, et 1820. aastal asus krundil lisaks vabrikuhoonele veel üksteist mitmesuguse otstarbega kiviehitist, puust elumaja, mitu kuuri, sepikoda, lubjapõletusahi, võlvitud jääkelder ning kanalitega bassein, millest juhiti vabrikusse vett.
1861. aastal ostis suhkruvabriku raehärra ja kaubahoovi asutanud Christian Abraham Rotermann. Tema ehitas krundile Tallinna esimese auruveski ja lasi hooned ümber kohandada tärklise- ja piiritusevabrikuks … Loe edasi